• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 06.11.14, 11:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank ennustab jätkuvat palgakasvu

Swedbanki sügisene majandusprognoos ennustab Eesti peamiste kaubanduspartnerite hinnakasvu pidurdumist ning palkade jätkuvat kasvu.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Foto: Raul Mee
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tutvustas täna sügisest majandusprognoosi ning märkis, et euroala majanduskasvu väljavaate halvenemine on peamiselt tingitud euroala nõrga sisenõudluse ning Venemaaga seotud ebakindlusega.
Positiivne pilt avaneb aga tema sõnul Hispaaniast, mis asus tegutsema tööreformimise turgudel. Hispaania eksport on kasvamas ja majandus on tugevam. Ka USA on viimastel kvartalites näidanud tugevat kasvu.
Hiina majanduskasv on aga aeglustumas ning mõjutab negatiivselt maailmamajandust.
Eesti majanduskasvu suhteliselt palju mõjutav Venemaa majandus on Mertsina sõnul nõrk ning triivib aina enam langusesse.
Euroopa ja USA rahapoliitika aina erinevam
Mertsina märkis, et USA ja Euroopa Liidu rahapoliitika on aina enam erinemas. Nimelt on Föderaalreserv lõpetanud võlakirjade ostu. Mertsina märkis, Föderaalreserv ei hakka kohe küll intresse tõstma, kuna oodatakse, et USA tööturg saaks kindlamalt jalad alla. Intresside tõusu võib tema sõnul oodata järgmise aasta keskpaigast alates.
Euroopa keskpanga rahapoliitika on tema sõnul samal ajal aga tugevalt stimuleeriv. Alates juunist on hoiuseintressid viidud negatiivseks, et soodustada laenamist, samuti on lisandunud uued toetusinstrumendid.
USA majanduse tugevus euroalaga võrreldes ja intresside tõstmise perspektiiv tugevdab Mertsina sõnul dollari kurssi euro, aga ka paljude teiste valuutade suhtes.
Mertsina rääkis, et Euroopa keskpanga madalate intresside mõju ning selle jõudmine reaalmajandusse on pika viiteajaga. Need riigid, kes on rakendanud kokkuhoiupoliitikat ega ole ellu viinud piisavalt reforme, kannatavad täna madala konkurentsivõime käes.
Deflatsioonioht pole kadunud
Hoolimata hinnakasvu aeglustumise pidurdumisest ei ole deflatsioonioht Mertsina hinnangul kadunud. Madala inflatsiooni peamiseks põhjuseks on aga imporditud energia ehk kütuse odavnemine.
Tarbijakindlustunde paranemine on alates kevadest peatunud ning tööstuse oma ei ole paranenud, mis võib olla ohuks nii tarbimis- kui ka investeerimisotsustele. Laenamine on Euroopas veel languses, kuid Eestis on laenuportfell kasvanud kiirenevas tempos.
Ta lisas, et eratarbimine jääbki peamiseks majanduskasvu mõjutavaks komponendiks.
Kindlustunde langemise põhjuseks on Mertsina sõnul peamiselt see, et tarbijad kardavad majanduskasvu aeglustumist ja räägivad, et see on ebakindel ja nõrk.
Eksport on kasvuteel
Eksport kasvab täna aga sisenõudlusest kiiremini ning see aitab kaasa madalale hinnakasvule. Tänane nõudluse ja pakkumise vahekord hoiab hinnataseme madalal, mis omakorda parandab eksportijate jooksevkontode tasakaalu.
Langev naftahind maailmaturul omakorda raskendab võitlust madala hinnakasvuga.
Eestis jäävad Mertsina sõnul hinnad sel aastl eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Järgmisest aastast hakkab inflatsioon tasapisi üles minema, selle taga on aktsiisistõusud, euro tugevnemine.
OECD poolt koostatud majanduse juhtindikaator (LCI) näitab Eesti majanduskavu paranemist III kvartalis.
Tööjõupuudus tõstab palgakasvu
Töötus alaneb Eestis aeglaselt kahel põhjusel: sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid on raske leida ning ettevõtjad püüavad hoida tagasi tööjõukulude kasvu.
Sel aastal palgakasv küll aeglustub, ent järgmisel aastal peaks see Mertsina sõnul taas tasapisi tõusma hakkama. Tööjõunappuse probleem ei kao aga kuskile ja see saabki peamiseks palgakasvu survestajaks.
Eraisikute rahaline seis on suhteliselt hea
Eraisikute võla suhe SKPsse on langenud ning eraisikute eelarve on ülejäägis. Enamasti investeerivad eraisikud eluhoonetesse. Mertsina märkis, et pilt kinnitab, et kodumajapidamistes on ressursse nii tarbimiseks kui ka investeerimiseks.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 21.10.14, 00:01
Sünged pilved Vene majanduse kohal
Stagneeruv Euroopa ja läinud nädalal viivuks korrektsiooniga flirtinud USA aktsiaturud kahvatuvad Venemaa majanduse nigelate tulevikuväljavaadete kõrval. Riskialtid Lääne investorid ei ole kõigele vaatamata meelt heitnud.
Börsiuudised
  • 16.09.14, 15:20
Eesti investorite lemmikud
Eesti aktsiainvestorid eelistavad raha paigutamisel ülekaalukalt kohalikke ja naaberriikide ettevõtteid, kuid etteotsa on rebinud ka USA tehnoloogiafirmad ning börsilkaubeldavad fondid.
Uudised
  • 02.09.14, 13:32
Swed: geopoliitilised pinged ohustavad välisnõudluse paranemist
Vaatamata nõrgale välisnõudlusele on töötleva tööstuse toodang kasvanud kogu selle aasta jooksul ja kasv on olnud keskmiselt suurem, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Uudised
  • 31.10.14, 08:57
Mertsina: nafta hind järgmisel aastal madalam
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul on naftahind vaatamata oktoobri keskpaigas toimunud tõusule järgmisel aastal keskmiselt madalam.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele